Artiklid

Lähisuhtevägivald - kas ka sinu paarisuhtes?

- “Mille eest sa põgened?”
“? Ma ei põgene millegi eest. Miks sa nii arvad?”
“Sa kogu aeg töötad või õpid. Mille eest sa põgened?”

Inimese olemus ja kuidas toetada inimesel enda väekuse avastamist ning läbi selle elamist, on minu elu kutse. Jumaldan kui inimene saavutab tasandi kus ta on avatud, kuulab ja järgneb oma sisemisele väele. Inimene on väga huvitav olevus siin maailmamuna peal. Tihtipeale tundub, et me inimesena ei tea mis väge me tegelikult endas kanname. Ühiskonna survel justkui allume keskpärasusele ja elame ning oleme justkui kellegi/millegi muu heaks. Endaga kontakti saavutades ja ise-enda järgi elades avaneb meis varjatud potentsiaal, mida mina heal meelel nimetan Väeks. See ei tähenda, et nüüd kontakt olemas ja inglid paistavad ja kõik, rohkem pole vaja midagi teha. Elu on areng. Oma väes edasi liikumine aga seda väekam, põnevam ja ehedam.

“Küsimus, mis tekitas ebamugavust ja samas pani mind vaatama oma elu, keskkonda ja seda, mida kogen läbi avardava vaatenurga ja aususe. Ma ei märganud millist elu ma elan, ma ei märganud seda, et ma ei taha kodus olla, ma ei märganud emotsionaalset vägivalda. Kogesin vaid seda, et mul oli vaja järjepidevalt tõestada, et ma ei löö litsi, tööüritused ei ole flirtimise koht, ma ei valeta, kuniks sinnamaani, kus meesmassööri juures massaažis olles tundus mulle, et mind vägistatakse. Need hetked, kus istusin vannitoa ukse taga nurgas peidus kägaras ja üritasin olla nii väike kui võimalik, on salvestunud minu mällu aastateks. Istusin autos, hoides pisaraid tagasi - ma ei tahtnud tema ees nutta - ja mõeldes, et ma ei taha enam elada. Ma kogesin seda kõike ja ei märganud, ei teadvustanud, ei uskunud seda. Ootasin millal ta leiab teise ja lahkub.”

“Ta tuli jälle keset ööd koju, joogisena, samal ajal kui meie laps oli alles paarikuune ja magas meiega samas toas. Mäletan selgelt seda hetke, kus keset ööd, kui ta saabus ja voodisse pikali läks, istusin ma voodi serval ja ei hoidnud oma sõnu tagasi. Ma enam ei mäleta, mida ma ütlesin, mäletan vaid seda väga selgelt, et jäin iseennast kuulama ja tajusin kui õudne see on mida ma ütlen ja kuidas käitun, kuidas ma olen selliseks muutunud - ma ei taha olla selline inimene.”

“Mu mees vägistas mind!”

Need on lood elust enesest. Nendes lugudes puudub füüsiline vägivald ja on väga jõuliselt üleval emotsionaalne vägivald. Vägivald, mida ei ole silmale näha ja tihtipeale inimesed ka ei oska seda ära tunda või ei julge. Või loovad endale lugusid sellest mis on hästi ja vähendavad vaimse vägivalla mõju. Tihtipeale on inimene väljastpoolt see, kes näeb ja peegeldab tegelikku olukorda ja seda, et see ei ole normaalne. Tihtipeale pole ka seda inimest, kes näeb või kes ütleb - kõik mis toimub koduseinte vahel, jääb koduseinte vahele.

Eesti rahvusvahelisel pereteraapia konverentsil rääkis Juha Holma, Jyväskyla Ülikooli psühholoogia osakonna professor uurimustööst, kus uuriti lähisuhtevägivalda kogevaid paare. Kvaliteetuuringu käigus ilmnes, et vägivaldses suhtes soovivad tihtipeale jätkata mõlemad osapooled - nii ohver kui vägivallatseja - ja seda mõjuvatel põhjustel. Põhjustena loetles Prof. Holma emotsionaalset sidet, armastust ning majanduslikke ja sotsiaalseid põhjuseid muuhulgas. Ohvri sooviks on tihtipeale jätkata suhet ja seda ilma vägivallata. Selleks, et emotsionaalsest vägivallast vabaneda, on oluline mõlema partneri tunnistamine, et nende suhtes on vägivald. Kui üks partneritest eitab vägivalda, ei ole võimalik suhtedünaamikat muuta. Väga oluline on mõista, et vägivalla ohver ei saa muuta suhet turvaliseks ega ei saa lõpetada vägivallatseja käitumist ühepoolselt.

Prof. Holma rõhutas emotsionaalse vägivalla mõju, mis on tihtipeale laialdasem kui füüsilise vägivalla mõju. Väga oluline on ühiskonnas laialdasemalt pöörata tähelepanu emotsionaalsele vägivallale - mis see täpsemalt on ja kuidas seda ära tunda.


Mis on emotsionaalne vägivald?
Emotsionaalne vägivald (ka vaimne, psühholoogiline vägivald) on verbaalne või mitteverbaalne rünnak, mis kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab ta eneseväärikustunnet. Emotsionaalne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Antud vägivallaliik on kõige levinum ning tavaliselt esineb see koos füüsilise, seksuaalse ja/või majandusliku vägivallaga. Ohvrid peavad emotsionaalset vägivalda ka kõige laastavamaks ja raskemini talutavaks. Emotsionaalne vägivald ei pea olema alati teise inimese otsene solvamine või ta peale karjumine. See võib väljenduda ka peenekoelise ja oskusliku manipuleerimise ja alandamise kaudu. (Allikas: www.kriminaalpoliitika.ee )


Kas Sinu suhtes esineb vägivalda?
Waltz, Rushe ja Gottman on loonud Emotsionaalse vägivalla küsimustiku, aitamaks naistel kindlaks teha kas nende suhtes esineb väärkohtlemist. (Autor: suhte vägivallas ei ole ohvriteks vaid naised, vägivallatseja võib olla ka naine). Nad kaardistasid neli emotsionaalse vägivalla alaskaalat: eraldamine, alandamine, seksuaalsuhte pealesundimine ja varalise kahju tekitamine. Küsimustiku leiad siit: emotsionaalse vägivalla küsimustik.

Mida teha, kui Sinu paarisuhtes esineb vägivalda - kui Sa ise oled vägivaldne või seda on Sinu partner? Tihtipeale vägivallatseja ise ei mõista seda, et ta on vägivaldne. Vägivaldsed käitumisviisid on omandatud lapsepõlves või traumaatiliste kogemuste tulemusena. Vägivaldsusest on võimalik vabaneda, mille esimeseks sammuks on selle endale tunnistamine. Tuntud trauma ja sõltuvusekspert Gabor Maté tavatseb öelda, et keegi meist ei ole sündinud siia ilma sooviga olla vägivaldne. Lapsepõlve traumaatilised kogemused, vanemate suhtlusmudelid on need, mis me võtame kas teadlikult või alateadlikult endaga kaasa täiskasvanu ellu, oma suhetesse. Suuresti on siin taga emotsionaalne valu, millega ei osata toime tulla muul moel, kui läbi vägivalla. Lood, mis vägivallatseja ja tihtipeale ka ohvri peas käivad, on jõuetusetunne, väärtusetus ja enda alaväärtustamine. Imago paarisuhteteraapia kohaselt loovad suhteid sarnase emotsionaalse valuga inimesed, kes on õppinud valuga toime tulema erineval viisil. Emotsionaalne valu saab alguse lapsepõlvest - olgu see düsfunktsionaalse või alkohoolikust lapsevanema näol või vanema(te) puudumisel. Ka pealtnäha terves peres on võimalik kogeda emotsionaalset valu. Oskus, mis on jäänud omandamata, on emotsionaalse valuga toimetulek, mida surutakse selle lahendamise asemel endas alla ning mis väljendub muul moel igapäevases elus kas nähtavamal või varjatumal moel. Vägivallatseja hukkamõist siin ei aita ja ei aita ka suhtesse jäämine, kus vägivallatseja oma süüd ei tunnista ning muutusi enda käitumisse tuua ei soovi.


Kutsun Sind üles küsimustikku täitma ning vaatama ausalt nii endale kui ka oma partnerile otsa, küsides endalt “Kas ka meie suhtes on vägivald?” Aus vastus on samm muutuste suunas, mis toob muutust mitte vaid paarisuhtes - selle turvaliseks muutmisega - vaid ka ühiskonnas laiemalt.


Ole muutus, mida soovid teistes näha.

Meeli Laane
Transpersonaalne psühhoterapeut
Leinanõustaja
Paarisuhteterapeut
www.meelilaane.ee